Artiklid

Kalamaja kalmistupark

kalamajapark slider3

Kalamaja kaunem koht igal aastaajal!

Kalamaja kalmistupark asub Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas mere lähedal.
Kalamaja kalmistu on muinsuskaitse all. Endine surnuaed on pargina looduskaitse all aastast 1993, selle pindala on 6,7 hektarit.

1545. aastal ehitati Kalaranda kirik, seda peetakse kalmistule matmiste algusajaks. Esimesed kirjalikud teated kalmistust pärinevad 1561. aastast, kui sinna maeti umbes 2000 rootsi sõdurit. Surnuaed kuulus Pühavaimu ja Jaani kirikute eesti kogudustele, kuid sinna maeti ka soome-rootsi Mihkli koguduse ning saksa koguduse liikmeid. Praeguseni säilinud kella- ja väravatorni rajas 1780. aastal P. Duborgh. Kalamaja kalmistule maeti kuni 1964. aastani. 1960. aastail muudeti räämas surnuaed pargiks.

Kalamaja kalmistupark rekonstrueeriti 2009. aastal, projekti koostasid maastikuarhitektid A. Pääsukene ja T. Veensalu. Renoveerimisel järgiti ajaloolist teede paiknemist kalmistul, täiendati parki põõsaste ja madalate puudega ning rajati kaks purskkaevu.

Praegu on endine kalmistu looklevate teedega vabakujunduslik park, hauatähiseid pole säilinud. Puistu on läbipaistev, põõsad peaaegu puuduvad. Parki ümbritseb osaliselt kahe meetri kõrgune metallvarbaed, osaliselt sama kõrge puitlippaed, milles on kokku seitse väravat. Kalmistupargi kirdeosas peateede ristumiskohal ja Tööstuse tänava poolse värava juures pihustavad purskkaevud õhku imeväikeseid veeosakesi, mis näivad eemalt vaadates udupilvena.
Kalmistupark on liigivaene, seal kasvab 30 taksonit puid ja põõsaid (2008). Peapuuliigid on vaher ja saar, lisaks pärn; palju on hobukastaneid. Võõrliikide seas on euroopa, siberi ja kuriili lehised. Suurimad puud omasuguste seas on vaher (H = 18 m; Ü = 289 cm), saar (H = 21 m; Ü = 279 cm), pärn (H = 14 m; Ü = 283), jalakas (H = 14 m; Ü = 239 cm), hobukastan (H = 13 m; Ü = 257 cm) ja punakas remmelgas (H = 20 m; Ü = 248 cm). Põlispuudele lisaks on parki istutatud dekoratiivkirsse ja -õunapuid, sireleid jt ilutaimi ning tuhandeid tulpe ja krookuseid.

Naturaliseerunud on metstulp, kirju liilia ja pargi lõunaosas kevadel tooni andvad massiliselt õitsevad harilikud siniliiliad. Pargis kasvavad hajusalt kollane kuldtäht ja virvatulikas.
Kalmistu väravatorni võlvkaare alla on välja pandud säilinud hauakive. Puuteekraaniga infokioskis saab ülevaate kalmistu ajaloost, on võimalik vaadata vanu pilte ja tutvuda maetute nimekirjadega. Valgustatud pargiteede äärtesse on paigaldatud istepingid. Lastemänguväljak rajati värav-kellatorni lähistele, kus ajalooliselt asus kalmistuvahi elamu; seal on ka trenažöörid täiskasvanutele.

Allikas: Keskkonnaamet

 

Kalamaja kalmistupark

Meist

Ühingu moodustamise idee sündis juba 2004. aastal.
2005. aasta veebruarikuu jooksul said kirja pandud ühingu põhieesmärgid ning tegevuse põhimõtted.
Sama aasta aprillikuus registreeriti ühing Tallinna Linnakohtu poolt.
Ühingu missiooniks on olla toeks edumeelsetele ja aktiivsetele inimestele (sh. koolinoortele) nende ideede ja tegevuste rakendamisel.
Visiooniks on käsitleda haridust inimarengu tähtsaima osana ning muuta seda lihtsasti kättesaadavaks e-õppe abil.
Tegevuse eesmärgiks on olla projektide koordineerijaks ning idee autorina ka nende teostajaks.
Tänaseks on realiseeritud juba mitmeid kohalikke ja rahvusvahelisi projekte.

Meie toetajad

EAS
Tallinn
Elukestva õppe programm
KOP2013
Üles