KALAMAJA LOOD

2000 rootslast (Kalamaja kalmistupark)

„Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.“ 

Kalmistu algusajaks peetakse aastat 1545, mil Kalaranda hakati ehitama uut kirikut.

Esimesed kirjalikud teated kalmistust on 1561. aastast, mil sinna maeti ligikaudu 2000 rootsi sõjaväelast.

 

VäravatornSee koht on olnud eestlaste Pühavaimu ja Jaani koguduste matmispaik, kuid siia on maetud ka soome-rootsi Mihkli koguduse, vähesel määral ka saksa koguduse liikmeid.

1780. aastal rajas Peter Duborgh praeguseni säilinud väravatorni.

18. sajandil hakkas Tallinna raad kalmistule viiva tee (praeguse Uus-Kalamaja tänava) korrashoiuks võtma matmise eest maksu: täiskasvanu eest tuli tasuda 10 ja lapse eest 5 kopikat.

19. sajandi algul, kui Tallinnas hakati majade eest eemaldama treppide äärseid etikukive, võeti need Kalamajas kasutusele hauatähistena.

1960. aastatel muudeti endine kalmistuala pargiks.

Sealsed hauatähised pole säilinud.

Muinsuskaitseliikumise algatusel hakati kalmistut taastama mälestusparginekropolina ja alates 1993. aastast on see pargina looduskaitse all. Praegu on kalmistu looklevate teedega vabakujunduslik park.

Meist

Ühingu moodustamise idee sündis juba 2004. aastal.
2005. aasta veebruarikuu jooksul said kirja pandud ühingu põhieesmärgid ning tegevuse põhimõtted.
Sama aasta aprillikuus registreeriti ühing Tallinna Linnakohtu poolt.
Ühingu missiooniks on olla toeks edumeelsetele ja aktiivsetele inimestele (sh. koolinoortele) nende ideede ja tegevuste rakendamisel.
Visiooniks on käsitleda haridust inimarengu tähtsaima osana ning muuta seda lihtsasti kättesaadavaks e-õppe abil.
Tegevuse eesmärgiks on olla projektide koordineerijaks ning idee autorina ka nende teostajaks.
Tänaseks on realiseeritud juba mitmeid kohalikke ja rahvusvahelisi projekte.

Meie toetajad

EAS
Tallinn
Elukestva õppe programm
KOP2013
Üles